DIAMEETER
Diameeter on enim tuntud valuvelje parameeter. Selle tähistus on toll (“). Mida suurem toll, seda kaugemalt on velg nähtav ja efektiivsem. Kui ca 10 – 15 aastat tagasi kuulus sõidukite standardvarustusse 14 – 16″ valuveljed, siis tänapäeval võiks selleks pidada 17 – 20″ vahemikku. Eksklusiivsemad sõiduautod tulevad tehasest ligi 22” valuvelgedega. Järelturul toodetavate valuvelgede diameetri suurused võivad küündida 30″+.
Kui on soov suurema diameetriga velgedele, siis õige viis on sama diameetriga rehvi kõrguse säilitamine. Paljud sõidukite komponendid nagu nt ABS, ASC, DSC jpt stabiilsuse kontrollsüsteemid on ette nähtud korrektselt töötama teatud rehvi diameetriga. Juhul kui rehvide kõrgus erineb suuresti ettenähtud diameetrist, siis võib see negatiivselt mõjutada sõiduki jõudlust ja juhitavust. Selleks, et säilitada võimalikult sarnast rehvi kõrgust, peab rehvi külgsein olema madalam kui velje diameeter tõuseb. Antud kontseptsiooni nimetatakse pluss-suurendamiseks.
LAIUS
Laiuseks loetaks velje pöia osa, kuhu rehv on monteeritud. Laiust tähistatakse samuti tollides (J) ning see parameeter on järk-järgult autotööstuses suurenenud. Mida laiem on velg, seda laiema rehvi saab sinna paigaldada, tagades kuiva pinnaga parema haarde. Eriti olulist rolli mängib laius suurema võimsusega sõidukite puhul, mis vajavadki kiirendamisel võimalikult suurt kontaktpinda. Valuvelje laiuse puhul on tähtis, et oleks kasutusel sobiva laiusega rehvid. Valuvelje laiused hakkavad 4J ning võivad ulatada kuni 15 tollini.
OFFSET
Offsetti (ET) tähistatakse millimeetrites. See parameeter näitab vahemaad velje kesktelje ja rattarummu kinnituspinna vahel. Valuveljel, mille ET on 0, asub rattarummu kinnituspind täpselt velje keskteljel. Juhul kui kinnituspind on valuvelje poole (sõidukist eemale), siis offset on positiivne (+). Selline lahendus on rohkem tuntud tänapäeva sõiduautodel. Negatiivne offset (-) tähistab, et kinnituspind on lähemal velje tagumisele küljele, seega velje disain ulatub rohkesti keskelt sissepoole ehk on nõgusam (rohkem levinud USA sõidukite puhul).
Allpool olev pilt illustreerib, kuidas erinev offset mõjutab valuvelje nihkumist rattakoopas. Tähtis on teada, et velje paiknemine rattakoopas ei sõltu mitte ainult offsetist, vaid ka velje üldisest laiusest. Näiteks 18″ x 8J ET45 velg ulatab sõiduki rattakoopas peaaegu sama palju välja nagu 18″ x 7J ET35.
KESKAVA
Keskava (CB) ehk tsentreerimisava, on velje keskel olev ava, mille abil paigaldatakse velg rattarummu külge. Valuvelg toetub tänu keskavale sõiduki rattarummu äärisele. Sõltuvalt autotootjast on rummu suurus erinev. Tänapäeva tootjate valuveljed tulevad enamjaolt suurema keskavaga, nagu nt 73, 74, 110mm – see tagab laiema sobivuse sõidukitele. Selleks, et sobitada suurema keskavaga veljed väiksema rummuga sõidukile, kasutatakse komplektis kaasatulevaid tsentreerimisrõngaid. Nende kohta saab täpsemalt lugeda siit.
POLDIVALEM
Poldivalem annab teada, mitme poldi või mutritga kinnitub valuvelg rattarummu külge. Enamlevinud on nelja ja viie auguga süsteem. Poldivalem ja poltliite ringi diameeter (PCD) on omavahelises seoses – need märgitakse tavaliselt koos. Näiteks 5×120, kus 5 näitab poltide arvu ja 120 poltliiteringi diameetrit millimeetrites.
KONSTRUKTSIOON
Velje tootmisel kasutatakse erinevaid protsesse, mis selle konstruktsiooni loovad. Näiteks motospordis kasutatakse üldjuhul kõrgematele kriteeriumitele vastavaid (kerge kaaluga ja tugevaid) valuvelgesid, kui tavakasutuses seeriatootmisega loodutel. Seega määrab need kriteeriumid konstruktsiooni ülesehitamise protsess. Valuvelgede konstruktsioon luuakse järgmiste erinevate protsesside tulemusel:
- Vormi valamine (Die Casting) – sulametall valatakse kinnisesse valuvormi, mis loob koheselt veljele kuju. Pärast vormi eemaldamist töödeldakse velge ning luuakse soovitud viimistlus. Selline protsess on enimkasutatavaim velgede tööstuses väikeste tootmiskulude tõttu.
- Sepistamine (Forging) – töötlusprotsess, milles kasutatakse alumiiniumist plokki, mis pressitakse kindlate mõõtude ja kujuga vormi. Selle protsessi tulemuseks on ühtlaselt jaotunud struktuuri- ja jõuomadustega valuvelg. Üldjuhul on sellised veljed tugevamad, vastupidavamad ja kergema kaaluga, kui tavapäraselt vormi valatud veljed. See ei pane sõidukitele nii suurt koormust ja parandab sõidumugavust.
- Sujuv töötlemine (Flow Forming) – pärast vormist eemaldamist töödeldakse velje toorikut ja selle pöia osa sujuvamaks. Selle tulemusel on velg kergem ja vastupidavam välismõjutustele ning seeläbi parandab sõidumugavust.